Otsi
 UUUUuuuu
Eesti English Русский
Rahinge
 

Ajalugu

Hea Rahinge kodulehe külastaja

Siin leheküljel avaldatakse ajaloolisi fakte legende ja lugusid Rahinge külaga seonduvate inimeste, hoonete ja paikade kohta. Kui sinulgi on  mõni selline lugu või kui sa tead kedagi, kes teab siia sobivat lugu, siis anna sellest palun teda Rahinge külavanem Külli Pann´ile tel. 56462692.


Kas sa teadsid et,

  • Rahinge küla on esmakordselt mainitud kirjalikes allikais 1582. a. On kandnud nimesid Rahinik, Rahhingo, Rahingu.
  • 9. detsembril 1833. a asutati Rahinge külakool. Kool tegutses erinevate nimede all 1988.a.

  • Rahinge külas Kurvitsal möödusid luuletaja Karl Eduard Söödi (1862–1950) lapse- ja noorpõlve aastad. Soode ja metsade keskel asuv madal õlgkatusega talutare hävis tules 1901. a. Alles on Kurvitsa park.
  • Rahinge paisjärv ehitati 1976. a.

  • 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 236 elanikku.
  • Rahinge paisjärve projekteerimist alustati 1974. a. ja ehitati valmis 1976. a. Järve ehituse peamine põhjus oli karjamaade niisutamine. Populaarseks sai järv ka kalameeste ja puhkajate seas.
  • 2004 - 2005 a puhastati ja süvendati järvepõhja, remonditi.

  • 2006. a sügisel ehitati järve äärde ekstreemsportlastele eesti teine vesiramp.

 

Noppeid vanadest ajalehtedest


“Olevik” nr 2, 11. näärikuupäeval 1882, lk. 2:
Rahinge küla kooliõpetaja hr. Reimann on aastat kolm segakoori juhatanud ja selle läbi tänuväärilisel viisil laulu edendanud. Lauljad on sagedasti koos käinud, mitmed kontserdid annud ja ka rahvapidust iga kord osa võtnud. Esimese jõulupüha õhtul oli neil koolimaja juures kena jõulupuu, mille ümber küla noor rahvas seisis ja laule heliseda laskis. Lauljad kinkisivad koolilastele mitmed kaunid raamatud. Nii kinkijate kui ka kingituste saajate silmis sätendas jõulurõõm. Armsas mälestuses lahkus sõber sõbrast.


“Eesti Postimees” nr 11, 14.03.1884, lk.2: 
Tähtvere Rahingu laulukoor on 26.veebruaril pidulikult oma aastapäeva pühitsenud. Rahvast olnud rohkesti koos ja pidu väga rõõmus ja ilus. Et kõnesid peetud ja muidu päeva kaunistatud, on muidugi mõista. Oma küla pasunakoor teinud muusikaga rahvale rõõmu. Ka Keisri Majesteedi sündimise-päeva tuletatud kaunisti meelde.

 

“Postimees” 1896. a. nr 50:

Selle lehe 40. numbris kirjutab keegi hr. “-d”, et Tähtveres hiljuti segakoor olla elule tekkinud, mida kooliõpetaja Reimann juhatab. Sellega eksib hr. “-d” . Segakoor, mida nimetatud kooliõpetaja juhatab, ei ole mitte hiljuti elule tekkinud, vaid on 27 aastat sellesama juhataja juhatusel töötanud. (Kas eksitus ehk sellest pole tulnud, et koor vahe-ajal suikumas oli olnud? Toim.)

Rahinglane

 
“Postimees” 1905. a:
Rahinge külast läks teisel jõulupüha õhtul keegi noormees oma tuttavate poole, kui korraga kolm naesterahva riidesse pandud meesterahvast, kes silla juures varitsenud, tema kallale kippusivad ja teda kotti ajada tahtsivad, kusjuures nad seletasivad, see sündivat sellepärast, et ta «Postimehe» lugeja olevat.

 

“Postimees” nr 276, 11.10.1926. a:

Missuguses Tähtvere talus oli Karl XII peatuskoht Rootsi sõja ajal?
Tartu linnaarhivaari A. Hasselblatti uurimuse põhjal on Karl XII elanud 30. maist kuni 17. juunini 1701.a. “Ilmatsalu pool olevas Rahingo talus” (“Postimees” nr. 271) Küsimus on selles, kas tuleb ajaloolistes dokumentides Rahingo talu asemel küla lugeda või on Rahinge oja kaldal paarisaja aasta eest tõesti Rahingo talu olnud.

 

“Postimees” nr 20, 24.01.1932. a:
Maal elav huvi kursuste vastu.
Praegu, kus talu majapidamistes otsitakse uusi kuluallikaid, sest  seni kasutatud majapidamisharudest on tulud kokku kuivanud, tuntakse elavat huvi vastavate kursuste vastu. Neil päevil lõppesid Tähtvere vallas Rahingu koolimajas kolmepäevased kana- ja aiapidamise kursused, millest  iga päev 60-80 inimest osa võttis. Maa kohta on see võrdlemisi suur osavõtjate arv. Loengute lõpul võeti elavalt osa  mitmesuguste küsimuste kohta. Lektoriteks olid instruktorid  R. Poola  ja A. Lange. Torma jaosk. agr.  Voitk korraldab 25.-31. jaan. oma piirkonnas  kanakasvatuse  ja teiste põllumajandusharude kohta kursused.

 
“Postimees” nr 22, 27.01.1932.
Rahingu koolimajale ehitatakse teine kord peale.
Tähtvere vallavolikogus oli kaalumisel Rahingu algkoolimaja laiendamine. Leiti vajalik olevat majale teine kord peale ehitada, kuna senised ruumid kitsad. Mõnelt poolt tehti ettepanek, et ehitatav rahvamaja tuleks Rahingu koolimajaga ühendada. Kavatsus leidis volikogus vastuseismist ja ei läinud läbi.


“Postimees” nr 148, 28.06.1933:
Tähtveres avatakse kool talumajas. Tähtvere vallavolikogu oma koosolekul on otsustanud avada Kardla külla 1933. / 34. õppeaastaks algkooli.
... on otsustanud kool avada Puu talus, Peeter Lauritse ruumides. Kudas maavalitsus sellele volikogu sammule suhtub, ei ole teada. Samal vallavolikogu koosolekul otsustati suurendada kahekordse otsa juureehituse teel Rahinge koolimaja.
...

 

“Postimees” nr 180, 05.07.1934:
Tartumaal valmib kolm uut ja kaks ümberehitatud koolimaja. Tänavu sügiseks valmivad uued koolimajad järgmistes valdades: Mäksa vallas Sarakuste algkoolimaja, Päidla v. Neeruti - ja Rasina v. Rasina koolimaja. Kuigi viimase ehitamisel on kõrvalekaldumisi plaanist ette tulnud, lubatakse uue plaani ehitamisel ehitustöid jatkata. Põhjalikud ümberehitused teostatakse Aakre vallas ja Tähtvere v. Rahinge algkoolimajade juures.

 

Uus Postimees17.12.1944:
Tähtvere vallas Rahinge külas Kannika lohus asuvate 15 saksa fašistide käsilaste poolt mõrvatud seltsimeeste väljakaevamine ja ümbermatmine toimus 25/26. novembril 1944. Tähtvere vallas mõrvati 1941.a. juulis 15 nõukogude aktivisti, neist 13 olid Kuuste valla elanikud ja 2 tundmatut. Meie, järelejäänud, tõotame igavest needust ja kättemaksu saksa fašistidele ja nende käsilastele.

 

"Meie Leht" nr 1, 17.01.2008:

Raamatukogudest Tähtvere vallas enne Ilmatsalu raamatukogu asutamist.
Kasinate arhiiviandmete põhja uurisid Tähtvere valla varasemate raamatukogude ajalugu Triin Rajalo-England ja Maret Lukken:
1927. aastal asutati raamatukogu Rahinge algkoolis. Nagu ikka - kus oli kool, seal olid ka raamatud lugemiseks. Raamatud asusid ühes klassiruumi kapis.
Asutamisest peale kuni 1940. aastani, mil raamatukogu likvideeriti, oli raamatukoguhoidjaks kooliõpetaja Arnold Marandi. Ta võttis osa raamatukoguhoidjate kursustest ja omandas II astme kvalifikatsiooni. 1939./1940. aasta aruande järgi oli raamatukogus 996 raamatut - kõik eestikeesed, neist ilukirjandust 659. Laenutusi oli 1193 ja lugejaid (ehk - nagu tol ajal öeldi - "tarvitajaid") oli 86. Raamatukogus töötas hiljem veel Alma Marandi ja ka Salme Pettai, kes lahkus töölt tööga mittetoimetuleku tõttu.

 
 
Koduleht Elitec'st